Käisin Istanbulis. Olen Türgis ja mõnes teises sarnases riigis käinud ka varem. Siiski sai nüüd üks piir täis.
Tänavatel kõndides püüavad kaupmehed ja restoraniomanikud igale turistile midagi pähe määrida. Tundub, et olin väga näljase näoga ja tahtsin hirmsasti süüa. Igast restoranist prooviti pea vägisi enda juurde sööma saada. Rekord oli see, et kolme restorani töötajad tormasid korraga üksteise võidu mind ja minu kaaslasi sööma meelitama (käsutama). Hing sai täis, saatsin nad pikalt ja jalutasin ära. Sõime tagasihoidlikus restoranis, kus hinnad olid eelnevatega võrreldes poole odavamad ja toit väga hea.
Ka see ei mõika midagi kui oled järjest viiest restoranist mööda jalutanud, kõigile nende "sissetõmbajatele" selgeks teinud, et süüa ei taha ja siiski proovivad järgmised klienti oma ubrikusse sisse suruda. Rahulikult söögikohta valida ei saa ja jalutada mööda tänavat samuti.
Sama lugu on kaupmeestega, kes arvavad, et mina soovin just tema poest midagi osta. Igal juhul teavad nood tüübid paremini kui mina, et mida ma soovin osta ja kuhu tahan raha kulutada. Türgis oli olukord veel suht rahulik. Tuneesias lubati koguni kahel korral maha lüüa, kui ei soostunud kaupmehe poodi sisse astuma. Mina soovisin lihtsalt ringi jalutada. Ostmise vajadust ega ostutuju polnud mitte üks raas.
Seetõttu sarnastesse riikidesse eriti sõita ei soovigi. Las kauplevad omaette!
