Detsembris 2010 lendasin Turkish Airlines lennuga Istanbuli ja tagasi. Selgus, et see pidavat andma ka boonuspunkte SAS/Blue1 püsikliendi kaardile. Aga võta näpust ei anna!
Andsin kaardi sisseregistreerumisel lennufirma töötajale. See registreeris selle. Hiljem aga Interneti kaudu kontrollides, punkte polnud. Käisin lennuväljal SAS letis asja uurimas. Nemad asjaga ei tegelevat. Proovisin registreerida saamata boonuspunkte SAS-kodulehe kaudu. Punkte ei tulnud. Saatsin siis kaks korda meili kusagile Bangkoki aadressil koos koopiatega kõikidest lennuga seotud dokumentidest, sest nii oli kirjas SAS-kodulehel. Ei tulnud vastust!
Samas saadab SAS minule regulaarselt reklaame, kus on kirjas ka minu punktid. Istanbuli reisi eest punkte aga nähtavale ei tulnud. Viimasele reklaamile saatsin siis vastuse, et äkki pole enam vaja minule reklaami saata, sest nii kui nii punkte minule ei tule. Sain seekord isegi vastuse, kus paluti kõik dokumendid saata uuesti. Saatsin! Aga siis selgus, et mina lendasin sellises piletiklassis (w), mille eest boonuspunkte ei saa. Seda aga polnud kirjas kusagil piletit ostes, seda ei öeldud minule lennujaamas, selle kohta infot polnud SAS-kodulehel ja ka vastuseid ei saanud meilidele.
Sedasi polekski nagu mina seda reisi Istanbuli teinud. Märgiks selle lennu ära vähemalt SAS-boonuslehel. Teaks, et info on neile jõudnud aga punkte ei saa. Või annaks siis vähemalt ühe punkti. Praegu tean, et SAS-i arvates mina Istanbulis ei käinud.
Mis edasi? Järgmisel korral enam Turkish Airlines lende ei kasuta! Pole mõtet! SAS-lendude kasutamise kohta pean edaspidi iga kord väga täpselt vaatama, et kas tasub lennata. On ka teisi lennufirmasid! Kasutan võimaluse korral neid!
30.5.11
Lindaline piletite broneerimine
Segane süsteem. Lingid ei tööta! Pidevalt tuleb veateateid! Ebaselge loogika! Sisselogimine oli algul arusaamatu! Taas jõudsin siin loogika vigadeni.
Lindline töötajatel tasuks proovida ise piletit kinni panna. Kui see lõpuks õnnestub, siis kutsuda arvuti ette mõni tuttav, kes asja ei ole varem proovinud ning lasta temal pileteid kinni panna.
Arvan, et tuleb vastu päris mitmeid üllatusi!
Lindline töötajatel tasuks proovida ise piletit kinni panna. Kui see lõpuks õnnestub, siis kutsuda arvuti ette mõni tuttav, kes asja ei ole varem proovinud ning lasta temal pileteid kinni panna.
Arvan, et tuleb vastu päris mitmeid üllatusi!
18.5.11
Meil käib vahest külalisi
Meil käib vahest kodus külalisi. Pere on suur ja külalisi tuleb ka lastele, kes on juba täiskasvanud ja vahetevahel külastavad meid vanakesi koos oma sõpradega. Nende hulgast leidub aga veidrikke. Näiteks paluvad kasutada arvutit meilide lugemiseks. Pärast on arvuti taustapilt vahetatud, ikoonid töölaualt kadunud või teises kohas. Arvutile on lisatud uusi programme.
Vetsus tõstetakse käterätikuid ühest kohast teise. Hambaharjad "hulguvad". Vetsupaberi rullid keeratakse teist pidi nii, et seda on raske kasutada (paber tuleb allapoole seina poolt). Isegi vetsupaberi pakenditel on mõnedel pilte, et paber tuleb allapoole seinast eemale.
Nüüd viimati viskasid külalised prügikasti minu delikatessjuust. Ise olin Amsterdamis ja suutnud oma juustu kaitsta. Tegemist oli käsitsi valmistatud porter chedar juustuga, mille olin kalli raha eest ostnud ja koju tassinud Iirimaalt. Jah, välimus oli juustul pisut imelik. Peal oli must vahakord, mis enne söömist ära võetakse ja juust ise oli tumepruunilaiguline. Sellist imeliku välimusega juustu vist Eestis ei müüdagi. Aga see on hea juust! Arvatavasti arvas üks külalistest külmkapis seigeldes, et me oleme juhmakad ja hoiame seal halvaks läinud juustu.
Ma ei usu, et need samad külalised oleks väga rõõmsad kui neile külla lähen ja hakkan nende mööblit ümber tõstma või pesukapis sorima. Aga ega nad mind külla tahagi!
Vetsus tõstetakse käterätikuid ühest kohast teise. Hambaharjad "hulguvad". Vetsupaberi rullid keeratakse teist pidi nii, et seda on raske kasutada (paber tuleb allapoole seina poolt). Isegi vetsupaberi pakenditel on mõnedel pilte, et paber tuleb allapoole seinast eemale.
Nüüd viimati viskasid külalised prügikasti minu delikatessjuust. Ise olin Amsterdamis ja suutnud oma juustu kaitsta. Tegemist oli käsitsi valmistatud porter chedar juustuga, mille olin kalli raha eest ostnud ja koju tassinud Iirimaalt. Jah, välimus oli juustul pisut imelik. Peal oli must vahakord, mis enne söömist ära võetakse ja juust ise oli tumepruunilaiguline. Sellist imeliku välimusega juustu vist Eestis ei müüdagi. Aga see on hea juust! Arvatavasti arvas üks külalistest külmkapis seigeldes, et me oleme juhmakad ja hoiame seal halvaks läinud juustu.
Ma ei usu, et need samad külalised oleks väga rõõmsad kui neile külla lähen ja hakkan nende mööblit ümber tõstma või pesukapis sorima. Aga ega nad mind külla tahagi!
16.5.11
Eesti seadusandlus on selgelt puudulik
Eesti tundub olevat orjanduslik maa. Mina ei ole kommunist, aga kapitalism pole see, mida Eestis vastu vahib. Inimesi vallandatakse ja võetakse tööle rahvuse järgi. Pead olema alla 25-aastane naisterahvas ja kogenud. Siis saad tööd. Pikaaegseid töötajaid lastakse lahti, sest nende palk on selgelt suurem kui noorukese kogenematu töötegija oma (nt. Tallink). Kogemusel ja oskustel pole mingit väärtust. Et sellistest töötajatest lahti saada, kasutatakse väga erinevaid "karvaseid" meetodeid. Inimene on tööl vaid number ehk raha, mis palgaks läheb. Kui palju kogenud töötaja rohkem sisse toob, pole oluline.
Sõnal tööleping pole enam mingit väärtust. Tööandja viskab ette uue töölepingu ja töötajal on kaks varianti. Kas võtad endale kahjulikud tingimused vastu või sind vallandatakse. Mis tööleping see selline on? Seda nimetatakse orjanduseks. Uusi töötegijaid hoitakse miinimumpalgaga prooviajal koguni neli kuud. Mõningatel juhtudel ei maksta neile isegi selle nelja kuu eest palka üldse. Lõpus öeldakse, et sa ikkagi ei kõlvanud sellele tööle ja võetakse uus tasuta inimene prooviajale.
Midagi tuleb teha. Näiteks totaalne boikott sellistele ettevõtetele. Ärge sõitke Tallinki laevadega jne.
Sõnal tööleping pole enam mingit väärtust. Tööandja viskab ette uue töölepingu ja töötajal on kaks varianti. Kas võtad endale kahjulikud tingimused vastu või sind vallandatakse. Mis tööleping see selline on? Seda nimetatakse orjanduseks. Uusi töötegijaid hoitakse miinimumpalgaga prooviajal koguni neli kuud. Mõningatel juhtudel ei maksta neile isegi selle nelja kuu eest palka üldse. Lõpus öeldakse, et sa ikkagi ei kõlvanud sellele tööle ja võetakse uus tasuta inimene prooviajale.
Midagi tuleb teha. Näiteks totaalne boikott sellistele ettevõtetele. Ärge sõitke Tallinki laevadega jne.
11.5.11
E10 kütus on nähtavasti problemaatiline
Ise E10 kütust kasutanud pole (talvel kasutan vaid autot ja see on diiselauto). Suvi läheneb ja probleemid samuti. E10 kütus asendab enamuses EL riikides 95-oktaanilist bensiini. Bioetanoli lisamine bensiini pidi vähendama reostust ja samas pidi olema ka odavam. Tegelikkus on teine. Momendil müügil oleva 98-oktaanilise kütusega võrreldes on mitmetes autodes kütusekulu E10 korral isegi suurem. Seega hinnavahe kaob siin. Olgugi, et Soome VTT tegi "uurimust" ja sai tulemuseks, et kütusekulu on sama, seda eriti tõsiselt võtta ei saa. Nad tegid katseid vaid autodega, mis tõepoolest on tehtud kasutama E10 kütust. Teised autod kannatavad selle all. Tavaliste autode omanikud on seega sunnitud 95-oktaanise kütuse asemel kasutama kallimat 98-oktaanilist bensiini. Uus E10 kõigile autodele ei sobi. Tihendid ja voolikud sulavad üles.
Sama lugu on muruniidukite ja paatide päramootoritega. E10 ei sobi ja peab kasutama varasemast kallimat kütust. Hinnad statistikaametis ei tõusnud, aga elu kallines.
Vaatame, mida toob uus kütus RE85, kus bensiini 85% ja etanooli 15%. Ootan huviga, sest järsk hinnatõus hakkab juba rahakotile mõjuma.
Sama lugu on muruniidukite ja paatide päramootoritega. E10 ei sobi ja peab kasutama varasemast kallimat kütust. Hinnad statistikaametis ei tõusnud, aga elu kallines.
Vaatame, mida toob uus kütus RE85, kus bensiini 85% ja etanooli 15%. Ootan huviga, sest järsk hinnatõus hakkab juba rahakotile mõjuma.
Abiellutakse üha vanemana
Soomes tehti uuring, mille tulemused arvatavasti sarnanaevad Eesti oludega. Nimelt abielluvad noored esmakordselt pidevalt vanemana ja vanemana. Soomes on viimase 40 aasta jooksul peigmeeste ja pruutide keskmine vanus tõusnud 6-7 asstat ja tõusnud juba keskmiselt 30 aastani. Seega sünnivad perekonda lapsed palju vanematele emmedele-issidele. Samas on see osutunud eriti kahjulikuks nii lastele kui ühiskonnale. Mida suurem on vanusevahe lapsel ja vanematel, seda keerukam on last kasvatada ja temale korralikku maailmavaadet luua. Vanavanemate kasutegur kaob siin kah ära. Loomulikult tahavad noored enne abiellumist elust nautida. Aga kujutage ette 60-aastast ema-isa 15 aastasele lapsele. Uuringud näitavad ka seda, et mida vanemad on lapsevanemad lapse sünnihetkel, seda suurem on tõenäosus, et laps sünnib puuetega. Puudeid võib olla erinevaid ja seda võib näha isegi lapse välimuse järgi. Kõigi lastega see nii ei juhtu, aga tõenäosus probleemide tekitamiseks kasvab. Logopeedidele tuleb sellega kindlasti tööd juurde ja need on olukorraga rahul Ühiskond ja lapsed siiski kannatavad selle all.
Seepärast on mõistlik lapsed sünnitada parimas füüsilises vormis 20-27 aastasena ja siis nautida elust 40-60 aastasena. Ega need välisreisid tegemata jää. Sellises vanuses on ka tavaliselt majalaenud makstud, lapsed kodust läinud ning reisimine ja elust nautimine annavad palju suurema naudingu.
Seepärast on mõistlik lapsed sünnitada parimas füüsilises vormis 20-27 aastasena ja siis nautida elust 40-60 aastasena. Ega need välisreisid tegemata jää. Sellises vanuses on ka tavaliselt majalaenud makstud, lapsed kodust läinud ning reisimine ja elust nautimine annavad palju suurema naudingu.
10.5.11
Telefoni kasutamisest autojuhtide poolt
Uus liiklusseadus keelab autojuhil isegi mobiiltelefoni käeshoidmise. Keegia aga ei keela tülitsemist kõrvalistmel oleva abikaasaga ja tagaistmel olevate lastega suhtlemist. Ei ole keelatud suitsetamist ega raadio ning CD-mängija näppimist. Isegi meikimine ja habeme ajamine ning kohvi joomine pole autoroolis keelatud. Telefoni käes hoidmine aga on!
Kui seaduse tegijad ise auto juhtimisega hakkama ei saa, siis ärgu teisi kehvadeks pidagu! Tuleks ju ka kõik muu ära keelata ja õpetada inimesi tagasivaatepeeglit kasutama ning suunatuld näitama.
Kui seaduse tegijad ise auto juhtimisega hakkama ei saa, siis ärgu teisi kehvadeks pidagu! Tuleks ju ka kõik muu ära keelata ja õpetada inimesi tagasivaatepeeglit kasutama ning suunatuld näitama.
Uue liiklusseaduse traagika
Uus liiklusseadus on jälle vinks-vonks. Nagu oleks parem, aga küsimusi tekib. Näiteks see, et kuni 16-aastased jalgratturid peavad kasutama jalgrattakiivrit. Kas tõepoolest on 17-aastase peakolu tugevam pool aastat noorema omast? Või siis, kas 70-aastane tädike ei ole ohtlikum kui 15-aastane poisike.
Või siis möödasõit mitmerealisel teel. Näiteks vasakpoolne sõidurida seisab. Ees on ummik, avarii või mingi muu põhjus, miks autod seisavad. Autojuht vahetab rada paremale, mis on tühi, et edasi liikuda. Aga võta näpust. Sel juhul seni ees liikunud autost ette jõuda ei tohi. Korra lõksu jäänuna, lõksust lahkuda ei saa. Jabur!
Televisioonisaade, kus seletatakse uue liiklusseaduse põhimõisteid annab asjast omamoodi vale pildi. Kui antakse olukorra lahendamiseks kolm varianti ja kaks nendest on õige, siis vaid üks loetakse õigeks. Sedasiu aetakse televaatajatest liiklejad segadusse.
Eestis ei nõuta, et tänava ääres ülekäiguraja otsa juures olevale jalakäijale teed antaks. Sveitsis ja enamuses muudes arenenud riikides peatuvad autojuhid ka sel juhul ja annavad jalakäijatele teed. Õnnetusi on vähe! Äkki peaks ka Eesti kunagi arenenud riikide hulka pürgima!
Seadus määrab, et keelatud on kauba laadimiseks hoovi sissesõitude ees peatumine. Keelatud on sõidukit kõnniteel veose laadimiseks peatada vähemalt 15 meetri kaugusel ühissõidukite peatuskohast; jala¬käijale tuleb jätta vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Kui seda reeglit minu kodu juures kasutada, siis olen täitsa plindris. Minule tulev ”kaup” tuleb maha laadida sedasi 80m kaugusel aiaväravast. Liiklusseaduse tegijad tulevad ehk siis ise minule appi küttepuid ja ehitusmaterjale maha laadima. Prügiauto jätaks sel juhul prügi vedamata ja nafta-auto õlikütte toomata.
Liiklusseadusi tehakse tihti kõige abarikemate inimeste alusel. See tähendab, et keelud ja käsud tulenevad saamatutest ja nahaalsematest inimestest. 95% normaalseid liiklejaid kannatavad nende all. Teine põhjus liiklusseaduses totruste tekkimisel on see, et tegijad soovivad enda heaolu parandada. Siis tuleb veel see, et tahetakse põhjendada oma tööalaste välisreise. Näiteks kolmnurktõkiste kasutuselevõtuks Eestis polnud mingit mõistlikku põhjendust. Nooras, kus on mäed, seal ehk veel. Aga mitte Eestis! Sama lugu on vastassuunas tänava ääres parkimine. Üks jaburamaid ülevõtmisi kehva liikluskorraldusega riikidest.
Eks selliseid jaburdusi põhjustavad ka autojuhid, kes arvavad, et kõik teised liiklejad on kehvad, kobad ja ajuvabad. Ise enda puuduseid tähele ei panda. Kiirust ületatakse, turvavöid ei kasutata, suunatule näitamine ”unustatakse ära” jne. Kui autojuhtidelt küsida, et kas ta on alla keskmise või üle keskmise autojuht, siis võib kindlalt väita, et 70-90% autojuhtidest peavad end keskmisest paremaks juhiks. Sellised on ka liiklusseaduse tegijad. Uue liiklusseaduse puhul on selgelt tegemist lõpuni läbimõtlemata seadusega.
Või siis möödasõit mitmerealisel teel. Näiteks vasakpoolne sõidurida seisab. Ees on ummik, avarii või mingi muu põhjus, miks autod seisavad. Autojuht vahetab rada paremale, mis on tühi, et edasi liikuda. Aga võta näpust. Sel juhul seni ees liikunud autost ette jõuda ei tohi. Korra lõksu jäänuna, lõksust lahkuda ei saa. Jabur!
Televisioonisaade, kus seletatakse uue liiklusseaduse põhimõisteid annab asjast omamoodi vale pildi. Kui antakse olukorra lahendamiseks kolm varianti ja kaks nendest on õige, siis vaid üks loetakse õigeks. Sedasiu aetakse televaatajatest liiklejad segadusse.
Eestis ei nõuta, et tänava ääres ülekäiguraja otsa juures olevale jalakäijale teed antaks. Sveitsis ja enamuses muudes arenenud riikides peatuvad autojuhid ka sel juhul ja annavad jalakäijatele teed. Õnnetusi on vähe! Äkki peaks ka Eesti kunagi arenenud riikide hulka pürgima!
Seadus määrab, et keelatud on kauba laadimiseks hoovi sissesõitude ees peatumine. Keelatud on sõidukit kõnniteel veose laadimiseks peatada vähemalt 15 meetri kaugusel ühissõidukite peatuskohast; jala¬käijale tuleb jätta vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Kui seda reeglit minu kodu juures kasutada, siis olen täitsa plindris. Minule tulev ”kaup” tuleb maha laadida sedasi 80m kaugusel aiaväravast. Liiklusseaduse tegijad tulevad ehk siis ise minule appi küttepuid ja ehitusmaterjale maha laadima. Prügiauto jätaks sel juhul prügi vedamata ja nafta-auto õlikütte toomata.
Liiklusseadusi tehakse tihti kõige abarikemate inimeste alusel. See tähendab, et keelud ja käsud tulenevad saamatutest ja nahaalsematest inimestest. 95% normaalseid liiklejaid kannatavad nende all. Teine põhjus liiklusseaduses totruste tekkimisel on see, et tegijad soovivad enda heaolu parandada. Siis tuleb veel see, et tahetakse põhjendada oma tööalaste välisreise. Näiteks kolmnurktõkiste kasutuselevõtuks Eestis polnud mingit mõistlikku põhjendust. Nooras, kus on mäed, seal ehk veel. Aga mitte Eestis! Sama lugu on vastassuunas tänava ääres parkimine. Üks jaburamaid ülevõtmisi kehva liikluskorraldusega riikidest.
Eks selliseid jaburdusi põhjustavad ka autojuhid, kes arvavad, et kõik teised liiklejad on kehvad, kobad ja ajuvabad. Ise enda puuduseid tähele ei panda. Kiirust ületatakse, turvavöid ei kasutata, suunatule näitamine ”unustatakse ära” jne. Kui autojuhtidelt küsida, et kas ta on alla keskmise või üle keskmise autojuht, siis võib kindlalt väita, et 70-90% autojuhtidest peavad end keskmisest paremaks juhiks. Sellised on ka liiklusseaduse tegijad. Uue liiklusseaduse puhul on selgelt tegemist lõpuni läbimõtlemata seadusega.
8.5.11
Koolid sullerdavad
Kui Eesti koolides keelati ära esimesse klassi minevatele lastele eksamid, testid või katsed, siis võtsid koolid kasutusele uue relva ehk vestlused. Kogu ettevõtmise eesmärk on olnud koolides õpetajate elu lihtsustamine, sest sedasi proovitakse võtta kooli lapsed, kes juba loevad, kirjutavad ja arvutavad. Õpetada neid vaja pole. Isegi juhul, et klassidesse on kahmatud nn. Andead õpilased, viiakse õpetus läbi tavalise kooliprogrammi alusel. Seega algselt andekamateks peetud ei saa paremat koolitust kui teised.
Vestlustel küsitakse veel koolis mitte käinud lastelt, et kui palju on kolm pluss kolm või lastakse lugeda sõna sammal tagurpidi. Olen kogenud, et isegi mõned lapsevanemad ei saa sellega hakkama.
Loomulikult soovib kool endale arenenud õpilasi. Sedasi saavutatakse suurem tõenäosus, et need õpilased on ka hiljem paremad õppijad ning pääsevad suurema tõenäosusega ülikooli. Nii proovitakse hoida kõrgel oma kooli mainet. Paremat haridust tegelikult ei anta.
Osa lastest on aga pisut aeglasema arenguga kui teised. Sellegi poolest leidub nende hulgast üliandekaid. Kui nmad aga noores eas „välja praagitakse“ jääb neile sellest külge paa märk ja hilisemas elus on raskem. Samalaadseid juhuseid võib ehk paremini esile tuua spordis, kus head sportlased muutuvad üliheaks pisut vanemas eas, aga neid on juba suudetud nt. riigi koondistest välja arvata. Nõukogude ajast võiks esile tuua ujuja Salnikovi, kellest hiljem tuli maailmameister, maailmarekordimees ja olümpiavõitja. Samasugune juhus oli kõrgushüppaja Bõkova, kellest samuti tuli pärast igatsorti koondistest andetuse tõttu välja jätmist maailma tippsportlane ja veel aastateks.
Neid näiteid on kindlasti mitmeid ja spordi näited on täiesti võrreldavad kooli näidetega. Seepärast lapsevanemad. See, et teie laps pääses nn. eliitkooli, ei tähenda et temast tuleb geenius ja pururikas. Ja kui teie laps ei pääsenud eliitkooli, siis ärge muretsege. Andke oma lastele lihtsalt võimalus areneda. Kui sealt geenius välja kasvab, siis see tuleb sõltumata kooli mainest.
Vestlustel küsitakse veel koolis mitte käinud lastelt, et kui palju on kolm pluss kolm või lastakse lugeda sõna sammal tagurpidi. Olen kogenud, et isegi mõned lapsevanemad ei saa sellega hakkama.
Loomulikult soovib kool endale arenenud õpilasi. Sedasi saavutatakse suurem tõenäosus, et need õpilased on ka hiljem paremad õppijad ning pääsevad suurema tõenäosusega ülikooli. Nii proovitakse hoida kõrgel oma kooli mainet. Paremat haridust tegelikult ei anta.
Osa lastest on aga pisut aeglasema arenguga kui teised. Sellegi poolest leidub nende hulgast üliandekaid. Kui nmad aga noores eas „välja praagitakse“ jääb neile sellest külge paa märk ja hilisemas elus on raskem. Samalaadseid juhuseid võib ehk paremini esile tuua spordis, kus head sportlased muutuvad üliheaks pisut vanemas eas, aga neid on juba suudetud nt. riigi koondistest välja arvata. Nõukogude ajast võiks esile tuua ujuja Salnikovi, kellest hiljem tuli maailmameister, maailmarekordimees ja olümpiavõitja. Samasugune juhus oli kõrgushüppaja Bõkova, kellest samuti tuli pärast igatsorti koondistest andetuse tõttu välja jätmist maailma tippsportlane ja veel aastateks.
Neid näiteid on kindlasti mitmeid ja spordi näited on täiesti võrreldavad kooli näidetega. Seepärast lapsevanemad. See, et teie laps pääses nn. eliitkooli, ei tähenda et temast tuleb geenius ja pururikas. Ja kui teie laps ei pääsenud eliitkooli, siis ärge muretsege. Andke oma lastele lihtsalt võimalus areneda. Kui sealt geenius välja kasvab, siis see tuleb sõltumata kooli mainest.
5.5.11
Eestit valdavad keeleoskamatud välismaalased
Aastaid nuriseti selle üle, et venelased ei soovi eesti keelt ära õppida. Nüüd on aga Eestisse end kodustanud muulased, kes juhivad Eestis tegutsevaid ettevõtteid, on nende omanikud ning ekspluateerivad kohalikku rahvast, kes on nõus odavalt end maha müüma. Samas ei soovi need tegelased (soomlased, rootslased, inglsed jne) kohalikku keelt ära õppida. Põhiline suhtlemiskeel kohalikega on siis kas soome keel või inglise keel. Kõigele lisaks on tegemist tavaliselt selliste tegelastega, kes kodumaal oma kehvade juhivõimete tõttu hakkama ei saa või siis on kodumaal tegutsemiskeelu alased.
Juba Lenin on öelnud, et kui keegi elab võõra rahva hulgas ja kahe aastaga pole kohalikku keelt ära õppinud, siis on tegemist kas lolliga või kohaliku rahva vaenlasega. Saate erinevatel juhtudel ise valida!
Juba Lenin on öelnud, et kui keegi elab võõra rahva hulgas ja kahe aastaga pole kohalikku keelt ära õppinud, siis on tegemist kas lolliga või kohaliku rahva vaenlasega. Saate erinevatel juhtudel ise valida!
2.5.11
Ajakirja Time poliitilis-propagandistlik ajupesu
2.5.2011 avaldatud ajakirja Time number "The World's Most Influential People" tõi meelde nõukaaegsed ajad, kus inimestele püüti ajupesu teha. 100 mõjukama isiku hulka oli topitud kaks USA sõjardit, suuremate Lääne riikide presidendid, mõned isemõtlejad ja kultuuritegelased. 100 mõjukama hulka ei sattunud Venemaalt kedagi ja isegi mitte Putin. Ka Põhja-Korea juhtidest polnud haisugi. Kui need aga midagi korda saadavad on varvastel nii USA, Hiina, Jaapan, Venemaa ning Lõuna-Korea. Hiinlasi oli see eest lehte topitud mitmeid. USA tahab Hiinaga häid suhteid hoida. Maailmapanga juht polnud 100 mõjukama hulka sattunud, ÜRO peasekretär jne. Siit ka pealkiri: tegemist on poliitilis-propagandistliku ajupesuga. 
Tellimine:
Postitused (Atom)