Inimorganismi toiminud põhinevad rakkude kopeerimisel. Mida vanemaks inimene muutub, seda kehvemaid koopiad tulevad ja inimene vananeb.
Kui keegi tahab asja näitlikult proovida, siis võiks võtta prooviks iseenda foto. See tuleks siis koopiamasinaga kopeerida. Koopiast teha uuesti koopia ning nii edasi. Proovige koopiatest teha paarkümmend koopiat. Seejärel peaks olema selge, et koopiast koopiate tegemisel kvaliteet langeb.
Seetõttu on vanemate inimeste "kvaliteet" nigelam kui noortel emadel ja isadel. See ei tähenda loomulikult seda, et lapsi tuleks hakata "tegema" väga noorena. Kasvuealise inimese rakud ja nende koopiamasin ei ole veel valmis kvaliteetseks toodanguks. Ka kasvatamine ei õnnestu. Eranditest ma ei räägi.
Teine probleem "vanade" vanematega (kusagil alates 35-st eluaastast) on see, et vanusevahe lastega on liialt suur ja probleeme tekib laste kasvatamise ja nende maailmavaate kujundamisega.
Seega sisaldab suundumuse "hankida" lapsi kui oma elu on nö. pakapandud suur sotsiaalne "pomm". Jah, logopeedide ja psühholoogide töö sedasi otsa ei saa, aga ühiskond vajab teistsuguseid noori.
