Uus liiklusseadus on jälle vinks-vonks. Nagu oleks parem, aga küsimusi tekib. Näiteks see, et kuni 16-aastased jalgratturid peavad kasutama jalgrattakiivrit. Kas tõepoolest on 17-aastase peakolu tugevam pool aastat noorema omast? Või siis, kas 70-aastane tädike ei ole ohtlikum kui 15-aastane poisike.
Või siis möödasõit mitmerealisel teel. Näiteks vasakpoolne sõidurida seisab. Ees on ummik, avarii või mingi muu põhjus, miks autod seisavad. Autojuht vahetab rada paremale, mis on tühi, et edasi liikuda. Aga võta näpust. Sel juhul seni ees liikunud autost ette jõuda ei tohi. Korra lõksu jäänuna, lõksust lahkuda ei saa. Jabur!
Televisioonisaade, kus seletatakse uue liiklusseaduse põhimõisteid annab asjast omamoodi vale pildi. Kui antakse olukorra lahendamiseks kolm varianti ja kaks nendest on õige, siis vaid üks loetakse õigeks. Sedasiu aetakse televaatajatest liiklejad segadusse.
Eestis ei nõuta, et tänava ääres ülekäiguraja otsa juures olevale jalakäijale teed antaks. Sveitsis ja enamuses muudes arenenud riikides peatuvad autojuhid ka sel juhul ja annavad jalakäijatele teed. Õnnetusi on vähe! Äkki peaks ka Eesti kunagi arenenud riikide hulka pürgima!
Seadus määrab, et keelatud on kauba laadimiseks hoovi sissesõitude ees peatumine. Keelatud on sõidukit kõnniteel veose laadimiseks peatada vähemalt 15 meetri kaugusel ühissõidukite peatuskohast; jala¬käijale tuleb jätta vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Kui seda reeglit minu kodu juures kasutada, siis olen täitsa plindris. Minule tulev ”kaup” tuleb maha laadida sedasi 80m kaugusel aiaväravast. Liiklusseaduse tegijad tulevad ehk siis ise minule appi küttepuid ja ehitusmaterjale maha laadima. Prügiauto jätaks sel juhul prügi vedamata ja nafta-auto õlikütte toomata.
Liiklusseadusi tehakse tihti kõige abarikemate inimeste alusel. See tähendab, et keelud ja käsud tulenevad saamatutest ja nahaalsematest inimestest. 95% normaalseid liiklejaid kannatavad nende all. Teine põhjus liiklusseaduses totruste tekkimisel on see, et tegijad soovivad enda heaolu parandada. Siis tuleb veel see, et tahetakse põhjendada oma tööalaste välisreise. Näiteks kolmnurktõkiste kasutuselevõtuks Eestis polnud mingit mõistlikku põhjendust. Nooras, kus on mäed, seal ehk veel. Aga mitte Eestis! Sama lugu on vastassuunas tänava ääres parkimine. Üks jaburamaid ülevõtmisi kehva liikluskorraldusega riikidest.
Eks selliseid jaburdusi põhjustavad ka autojuhid, kes arvavad, et kõik teised liiklejad on kehvad, kobad ja ajuvabad. Ise enda puuduseid tähele ei panda. Kiirust ületatakse, turvavöid ei kasutata, suunatule näitamine ”unustatakse ära” jne. Kui autojuhtidelt küsida, et kas ta on alla keskmise või üle keskmise autojuht, siis võib kindlalt väita, et 70-90% autojuhtidest peavad end keskmisest paremaks juhiks. Sellised on ka liiklusseaduse tegijad. Uue liiklusseaduse puhul on selgelt tegemist lõpuni läbimõtlemata seadusega.
