27.12.10
Hotellikogemusi
Huvitav milline on Teie tunne kui sõidad kaugele maale ja ostad selleks kalli reisi. Kohale saabudes selgub, et reisifirma on küll tuhandeid eurosid maksnud reisi registreerinud, aga hotellis ei teata asjast mitte midagi. Lõpuks õnnestub küll saada endale tuba, kus pole piisavalt käterätte ega lubatud Internet-ühendust. Restoranis pole meie makstud hommikusöögist mitte mingit infot. Muidu on kõik nagu paradiisis.
25.12.10
Linda Line vajab keeleabi
Tallinna ja Helsingi vahel sõidab üks tore laevafirma, mille nimi on Linda Line. Katamaraanlaevadele on antud ilusad naisenimed, teenindus on üsna hea, mõnus on sõita. Laevad on sellele lisaks kiired ja sobivad sedasi minule suurepäraselt Jääb vaid loota, et nad siit liinilt ära ei kao, nagu seda tegi SuperSeaCat, mis jäi minule kõigele lisaks veel võlgu.
Kogu eksisteerimise ajal on Linda Line laevade piletil esinenud üks kummaline jutt. Nimelt soomlastel pole piletitega probleeme, eestlastel aga küll. Eesti keeles on kirjas selline lause: "Lunastatud laevapilet kehtib kuni hooaja lõpuni ainult siis, kui seda on muudetud 48h enne piletil märgitud väljumisaega (kuupäev ja kellaaeg)." Siit võiks järeldada, et kui ostad pileti ja ei muuda seda 48h enne väljumisaega, kaotab pilet kehtivuse. Seega tuleb osta pilet vähemalt 48h enne väljumist, siis täpselt 48h enne väljumist see muuta ja alles seejärel saab selle piletiga laevale. Soome keelses variandis sellist arusaamatust kirjas pole.
Olen seda mitmel korral rääkinud kassaneidudele, aga kas nad siis ei saa sellest selgest loogikaveast aru või siis ei räägi seda edasi ülemustele. Igatahes teksti muudetud pole.
Miks ma seda kirjutan. Nimelt võib üksnes selle apsaka pärast anda Linda Line kohtusse ja sedasi korralikult rikastuda. Las Linda Line juristid ise uurivad ja näevad, et see on võimalik. Õnneks pole rahaahned juristid veel seda asja ette võtnud. Jääb vaid loota, et Linda Line muudab piletil olevat teksti enne uue hooaja algust.
24.12.10
Euro tulekuga hinnad ei tõuse?
Loomulikult tõusevad. Õigupoolest on need juba tõusnud. Kaupmehed väidavad üksteise võidu, et kuna Eestis tulevad kasutusele 1 ja 2 sendised euromündid, siis hinnad ei tõuse. Kas tõesti peetakse Eesti elanikke ajukääbikuteks, kes ei oska arvutada või kellel on minimaalne mälu. Hinnad on juba taevas. Mõningad nendest koguni Eesti omadest mööda pannud. Soomlastel ei tasu enam Tallinnast juustu osta. Helsingist saab juustu odavamalt. Kütusekaupmehed hoiavad ülikõrgeid hindu. Maksud kütusele on Eestis veel suhteliselt madalad. Hinnad aga samakõrged kui mujal Euroopas. Isegi Tallinna kesklinnas ja sadama ümbruses pole välismaalastel enam mõtet juuksuris käia. Hinnad on kõrged ja osadele juuksuritele peab klient ise koolitust andma. Lõpptulemus oleks muidu katastroof.
21.12.10
Jõulud on kõigi jaoks
Maailma elanikest suhteliselt väike osa veedab Jõulusid. Tegemist on usupühaga ja vaid teatud usundi pühaga. Sellele vaatamata on Jõulud kõikide püha.
On aga ka selliseid, kes väidavad, et nemad Jõulusid ei tähista, kinke ei tee ja sõidavad hoopis Jõuludeks kusagile soojale maale. Näiteks Thaimaale. Samas nad ju veedavad Jõulusid kasutades Jõulupuhkust või vabu päevi, mis Jõuludega kaasnevad. Samuti soovivad nad saada kinke ning tööandjalt Jõuluboonust. Sellistesse inimestesse tuleb suhtuda suure reservatsiooniga. Äkki on nad ka muidu pisut imelikud?
On aga ka selliseid, kes väidavad, et nemad Jõulusid ei tähista, kinke ei tee ja sõidavad hoopis Jõuludeks kusagile soojale maale. Näiteks Thaimaale. Samas nad ju veedavad Jõulusid kasutades Jõulupuhkust või vabu päevi, mis Jõuludega kaasnevad. Samuti soovivad nad saada kinke ning tööandjalt Jõuluboonust. Sellistesse inimestesse tuleb suhtuda suure reservatsiooniga. Äkki on nad ka muidu pisut imelikud?
20.12.10
Nõmme joogivesi on ok!
Järjekordselt tõstis kollane ajakirjandus üles pseudoprobleemi, mille ohvriks langesid ka kohalikud elanikud. Nõmme joogivesi olevat nii ohtlik ja selle joomine tekitab vähki.
Marju Länik oli ahastuses: Ma ei suuda uskuda, et meil lastakse niisugust vett juua südamerahuga.
Tundub, et inimestele on põhjalik ajuloputus tehtud. Tegelikult pole ju olukord hull. Joogiveest leiti 0,3 mSv jagu kiirgust. Samas normaalses ümbruses tase on 2-5 mSv ehk kümme korda rohkem. Seega on Eestis elamine kümme korda ohtlikum kui joogivee kasutamine Nõmmel. Liikluses surma saada on veel suurem tõenäosus. Ja kui kogu Eesti elanikkonnast 4 inimest aastas ümbritesva kiirgustaseme tõttu sureb, on see väga väike arv võrreldes suitsetajate, alkohoolikute või ajuvabade autojuhtide tagajärjel surevate inimeste arvuga. Passiivne suitsetamise, alkohoolikute vägivalla ja kihutajate tagajärjel surma saada on kindlasti suurem tõenäosus kui Nõmme joogivett juues.
Kas pudelites müüdav vesi on kiirguse seisukohalt vähem ohtlik? Vaevalt küll!
Ja kui Nõmmel vee joomine on ohtlik, tasub ära kolida kusagile mujale. Näiteks Soome. Seal on kiirgustase Eestiga võrreldes palju kõrgem ja suremise tõenäosus palju suurem.
Ise olen joonud ja joon Nõmme vett ja suren kunagi nii kui nii!
Ja kui Nõmmel vee joomine on ohtlik, tasub ära kolida kusagile mujale. Näiteks Soome. Seal on kiirgustase Eestiga võrreldes palju kõrgem ja suremise tõenäosus palju suurem.
Ise olen joonud ja joon Nõmme vett ja suren kunagi nii kui nii!
17.12.10
Kodanikud on lüpsilehmad
Kõik raha rahvalt ära! Selline loosung on erinevate riikide valitsustel. Nüüd leiti, et arvutite välistele kõvaketastele tuleb veel üks uus maks juurde panna. See, et seal on juba käibemaks, looduskaitse maks ja muud maksud, ei piisa. Nüüd tuleb veel lisada autoriõigusmaks. Soomes otsustati hinnale lisada 42% autoriõigusmaksuna. Äkki salvestavad kõvaketastele muusikat või videosid.
Aga skulptorid? Tallinna kesklinnas näeb ühe jalutuskäigu ajal päris mitut skulptuuri. Ja kui keegi satub neid juhuslikult vaatama, siis tuleks vaatajalt loomulikult sisse nõuda autoriõigusmaks. Muusika ja videode puhul peavad nüüd maksu maksma ka need, kes oma arvuti välisele kõvakettale salvestavad omad memuaarid või ise tehtud digifotod. Maks võetakse, aga omade salvestatud fotode eest autorimaksu ei saa.
Sedasi tuleks ka harilikule pliiatsile või pastakale panna peale autoriõigusmaks, sest äkki kirjutab selle omanik sellega raamatust maha tsitaadi.
Poliitikutelt ning maksuametnikelt tuleks aga kõik kirjutusvahendid seaduse alusel käest ära võtta, sest muidu kirjutavad järjekordseid totrusi.
Seni olen ametnike arvates kõvaketast ostes kurjategija, keda tuleb igaks juhuks juba ette karistada.
Pisut täpsustusi: 1TB ketta hind tõuseb kaubanduses reaalselt umbes 10 EUR võrra.
Aga skulptorid? Tallinna kesklinnas näeb ühe jalutuskäigu ajal päris mitut skulptuuri. Ja kui keegi satub neid juhuslikult vaatama, siis tuleks vaatajalt loomulikult sisse nõuda autoriõigusmaks. Muusika ja videode puhul peavad nüüd maksu maksma ka need, kes oma arvuti välisele kõvakettale salvestavad omad memuaarid või ise tehtud digifotod. Maks võetakse, aga omade salvestatud fotode eest autorimaksu ei saa.
Sedasi tuleks ka harilikule pliiatsile või pastakale panna peale autoriõigusmaks, sest äkki kirjutab selle omanik sellega raamatust maha tsitaadi.
Poliitikutelt ning maksuametnikelt tuleks aga kõik kirjutusvahendid seaduse alusel käest ära võtta, sest muidu kirjutavad järjekordseid totrusi.
Seni olen ametnike arvates kõvaketast ostes kurjategija, keda tuleb igaks juhuks juba ette karistada.
Pisut täpsustusi: 1TB ketta hind tõuseb kaubanduses reaalselt umbes 10 EUR võrra.
16.12.10
Domeenid toodavad julmalt raha - mina muutun vaesemaks
Sain firmalt Eesti Interneti SA meili, kus väideti, et pean oma kaks kodulehtede domeeni ümberregistreerima enne 5.1.2011. Vastasel juhul domeenid kustutatakse ja mina neid enam kasutada ei saa. Asja lähemalt uurides selgus, et tegemist on vaid rikastumise eesmärgil algatatud protsessiga, millest mina saan vaid majanduslikku kahju.
Selgitus. Väidetavasti oli enne 4.7.2010 Eestis registreeritud 79000 .ee lõpuga kodulehte ehk domeeni. Kõik need peavad end nüüd nö. ümber registreerima, sest register olevat puudulik. Pole minu asi, et keegi on oma töö kunagi kehvasti teinud ja nüüd minust ja paljudest teistest tuleb maksumees ehk ohver.
Eesti Interneti SA on võtnud vastu 21.4.2010 võtnud vastu otsuse, et ühe domeeni registreerimine maksab 285 EEK ja sellele arvatavasti lisatakse veel käibemaks. Selle hinnaga müüb Eesti Interneti SA domeene lepingulistele registripidajatele, kes loomulikult küsivad veelgi rohkem raha. Näiteks Infonet AS küsib 366 EEK registreerimise ja samavõrra igal aastal registri ülalpidamise eest. Netpoint Systems OÜ hind registreerimiseks on 349 EEK.
Seega kui vaadata pisut tulevikku, siis hind tõuseb nii kui nii umbes 5% aastas. Eesti Interneti SA ja selle omanikud ning töötajad on endale taganud sissetuleku kuni oma pensionini. Tööd teha aga tuleb vähe. Oletame, et 30000 domeeni lõpuks registreeritakse .ee tunnusega. Ja siis Eesti Interneti SA saab endale iga domeeni pealt puhtalt kätte 15 EUR ehk 235 EEK. Siis nende sissetuleks on aastas on 450000 EUR ehk 7 miljonit krooni. Võtame maha üürid ja muud kulud umbes 150000 EUR ja oletame, et tööl on 10 inimest, siis igaüks saaks aastas 30000 EUR. Kes küll sellist palka ei sooviks kuni pensionini ja seoses hinnatõusuga see kasvaks veel kogu aeg.
Minul vaesekesel tuleks neile aga maksta iga aasta läbi registripidaja u 25 EUR mõlema domeeni eest ja seega 10 aasta jooksul kokku 500 EUR. Miks? Mida ma õigupoolest selle eest saan? Vaid õiguse kasutada mingit nime?
Seejuures selgus, et teiste tunnustega domeenide registreerimine on palju odavam või koguni tasuta ja aastamaks vähemalt poole odavam. Seega ei imesta, et paljud kodulehtede omanikud registreeruvad tunnustega .eu või .com.
Siit järeldus - tegemist on seadusega heaks kiidetud röövimisega. Ja seda veel päise päeva ajal.
Ja kuidas me siiani oleme ilma selliste "heategijateta" hakkama saanud?
Paistab,et tegemist on relvaloaga võrdsustatud tegevusega. Kõik relvad tuleb registreerida. Kunagi pidi Nõukogude ajal registreerima ka raadiovastuvõtjaid, sest neidki peeti relvadeks.
Nüüd on Eesti Vabariik siis samasugusesse sohu langenud. Loomulikult tuleks ka oma nimi raha eest uuesti registreerida, sest muidu äkki keegi teine sooviks seda kasutada. Näiteks hoopis keegi teine sooviks olla Edgar Savisaar või Jaak Joala. Kui raha eest oma nime uuesti ei registreeri, oledki nimest ilma.
Käesoleva kampaania eesmärk on loomulikult rikastuda.
Selgitus. Väidetavasti oli enne 4.7.2010 Eestis registreeritud 79000 .ee lõpuga kodulehte ehk domeeni. Kõik need peavad end nüüd nö. ümber registreerima, sest register olevat puudulik. Pole minu asi, et keegi on oma töö kunagi kehvasti teinud ja nüüd minust ja paljudest teistest tuleb maksumees ehk ohver.
Eesti Interneti SA on võtnud vastu 21.4.2010 võtnud vastu otsuse, et ühe domeeni registreerimine maksab 285 EEK ja sellele arvatavasti lisatakse veel käibemaks. Selle hinnaga müüb Eesti Interneti SA domeene lepingulistele registripidajatele, kes loomulikult küsivad veelgi rohkem raha. Näiteks Infonet AS küsib 366 EEK registreerimise ja samavõrra igal aastal registri ülalpidamise eest. Netpoint Systems OÜ hind registreerimiseks on 349 EEK.
Seega kui vaadata pisut tulevikku, siis hind tõuseb nii kui nii umbes 5% aastas. Eesti Interneti SA ja selle omanikud ning töötajad on endale taganud sissetuleku kuni oma pensionini. Tööd teha aga tuleb vähe. Oletame, et 30000 domeeni lõpuks registreeritakse .ee tunnusega. Ja siis Eesti Interneti SA saab endale iga domeeni pealt puhtalt kätte 15 EUR ehk 235 EEK. Siis nende sissetuleks on aastas on 450000 EUR ehk 7 miljonit krooni. Võtame maha üürid ja muud kulud umbes 150000 EUR ja oletame, et tööl on 10 inimest, siis igaüks saaks aastas 30000 EUR. Kes küll sellist palka ei sooviks kuni pensionini ja seoses hinnatõusuga see kasvaks veel kogu aeg.
Minul vaesekesel tuleks neile aga maksta iga aasta läbi registripidaja u 25 EUR mõlema domeeni eest ja seega 10 aasta jooksul kokku 500 EUR. Miks? Mida ma õigupoolest selle eest saan? Vaid õiguse kasutada mingit nime?
Seejuures selgus, et teiste tunnustega domeenide registreerimine on palju odavam või koguni tasuta ja aastamaks vähemalt poole odavam. Seega ei imesta, et paljud kodulehtede omanikud registreeruvad tunnustega .eu või .com.
Siit järeldus - tegemist on seadusega heaks kiidetud röövimisega. Ja seda veel päise päeva ajal.
Ja kuidas me siiani oleme ilma selliste "heategijateta" hakkama saanud?
Paistab,et tegemist on relvaloaga võrdsustatud tegevusega. Kõik relvad tuleb registreerida. Kunagi pidi Nõukogude ajal registreerima ka raadiovastuvõtjaid, sest neidki peeti relvadeks.
Nüüd on Eesti Vabariik siis samasugusesse sohu langenud. Loomulikult tuleks ka oma nimi raha eest uuesti registreerida, sest muidu äkki keegi teine sooviks seda kasutada. Näiteks hoopis keegi teine sooviks olla Edgar Savisaar või Jaak Joala. Kui raha eest oma nime uuesti ei registreeri, oledki nimest ilma.
Käesoleva kampaania eesmärk on loomulikult rikastuda.
14.12.10
Kriitika pole hädaldamine!
Mitmed väidavad kriitika kohta, et "mis Sa virised ja hädaldad". Kriitika pole hädaldamine! Kui keegi võtab kriitikat hädaldamisena, siis tuleks kõigepealt vaadata peeglisse. Probleem leidub tavaliselt sinna vaadates. Ametnike, kodus tihti toredate inimeste, probleemiks on, et igatsorti kriitikat võetakse kas hädaldamisena või siis koguni solvamisena.
Kriitika ei ole ka solvamine. Solvamiseks on teised meetodid ja teistsugused inimesed. Kriitikasse tasuks suhtuda, kas siis tõsiselt või huumoriga. Tõsiselt tähendab seda, et kuulatakse ja loetakse, tehakse järeldused ning muudetakse midagi paremaks. Huumorimeelne kriitika on tihti selline, mille kohta on teada, et paremaks asi nii kui nii ei lähe, aga välja tahaks öelda. Siis tasub seda teha huumoriga. Mõju on märksa parem.
Kriitikaga ja hädaldamise erinevus on ka selles, et kriitikaga kaasneb tavaliselt põhjendus. Hädaldaja lihtsalt hädaldab. Solvaja solvab ja seda isegi juhul kui midagi põhjendust selleks pole.
Kokkuvõtteks: kriitika ei ole hädaldamine ega solvamine. Kuulajal ehk kriitika saajal tasuks mõelda, et mis seda kriitikat tuli. Solvuda ja pahandada ei tasu. Igas kriitikas on tavaliselt sisse-ehitatud probleemi lahendus.
Kriitika ei ole ka solvamine. Solvamiseks on teised meetodid ja teistsugused inimesed. Kriitikasse tasuks suhtuda, kas siis tõsiselt või huumoriga. Tõsiselt tähendab seda, et kuulatakse ja loetakse, tehakse järeldused ning muudetakse midagi paremaks. Huumorimeelne kriitika on tihti selline, mille kohta on teada, et paremaks asi nii kui nii ei lähe, aga välja tahaks öelda. Siis tasub seda teha huumoriga. Mõju on märksa parem.
Kriitikaga ja hädaldamise erinevus on ka selles, et kriitikaga kaasneb tavaliselt põhjendus. Hädaldaja lihtsalt hädaldab. Solvaja solvab ja seda isegi juhul kui midagi põhjendust selleks pole.
Kokkuvõtteks: kriitika ei ole hädaldamine ega solvamine. Kuulajal ehk kriitika saajal tasuks mõelda, et mis seda kriitikat tuli. Solvuda ja pahandada ei tasu. Igas kriitikas on tavaliselt sisse-ehitatud probleemi lahendus.
12.12.10
Kirik on lagunemas
Kirikul ja just kristlikul, mille paavst on Vaticanis, on palju probleeme. Inimesed lahkuvad kogukondadest. Põhjusi on palju: naispapid, homod (homofoobia), laste seksuaalne ärakasutamine ja paljud muud. Inimestel on mõõt täis ja kirikumaksu enam maksta ei taheta.
Samas on kirikul inimestele ka palju head anda. Laulatused, ristsed, kiriklikud matused. Need kuuluvad enamuse loomulikku ellu. Kui pole kiriku liige ja maksu ei maksa, siis see kõik jääb ära. Isegi uskmatud sooviks kiriklikke matuseid. Seda võiks ju neile kallima hinna eest pakkuda. Ja kuhu neid siis matta kui vanemad ja vanavanemad on maetud kiriku kalmistule ja järglased enam kirikule almusi ei maksa? Kas matta metsa alla? Paistab, et ka sugulaste kõrvale pole asja. Ja seda isegi juhul kui perekond on kunagi lunastanud endale hauapaiga.
Kirikul on palju, mille üle mõelda. Kirikul on vaja muutuda. Aastasadade jäänded tuleks seljataha jätta. Jõuluõhtul ei tohiks kirikukülalistele teatada, et need kellel kirikumaks maksmata, lahkugu kirikust. Nii tegi vähemalt üks naispreester mõni aasta tagasi Varbla kirikus. Ka kiriku hingekirja mittekuuluvad sooviks kuulata kauneid jõululaule. Äkki naasevad siis uuesti kiriku rüppe.
Samas on kirikul inimestele ka palju head anda. Laulatused, ristsed, kiriklikud matused. Need kuuluvad enamuse loomulikku ellu. Kui pole kiriku liige ja maksu ei maksa, siis see kõik jääb ära. Isegi uskmatud sooviks kiriklikke matuseid. Seda võiks ju neile kallima hinna eest pakkuda. Ja kuhu neid siis matta kui vanemad ja vanavanemad on maetud kiriku kalmistule ja järglased enam kirikule almusi ei maksa? Kas matta metsa alla? Paistab, et ka sugulaste kõrvale pole asja. Ja seda isegi juhul kui perekond on kunagi lunastanud endale hauapaiga.
Kirikul on palju, mille üle mõelda. Kirikul on vaja muutuda. Aastasadade jäänded tuleks seljataha jätta. Jõuluõhtul ei tohiks kirikukülalistele teatada, et need kellel kirikumaks maksmata, lahkugu kirikust. Nii tegi vähemalt üks naispreester mõni aasta tagasi Varbla kirikus. Ka kiriku hingekirja mittekuuluvad sooviks kuulata kauneid jõululaule. Äkki naasevad siis uuesti kiriku rüppe.
11.12.10
Miks sajab lund?
Õigupoolest olen kuulnud küsimust, et miks nii vara käesoleval talvel sajab lund ja veel nii palju. Tegemist on üsna rumala küsimusega. Loodus elab oma elu ja seda mõjutada me eriti ei saa. On olemas loomulikult hulk selliseid, kes väidavad, et inimine mõjutab kliimat. See isegi võib nii olla, aga siiski jääb sisemuses kripeldama, sest jääajad tulevad ja lähevad. Museum of Londonis on üks graafik, mis näitab, et elame suhteliselt soojal ajastul ja soojenemine jätkub. Kui sama graafikut vaadata mineviku suunas, siis on tegemist puhtalt tsüklilise protsessiga, kus varemalt isegi inimest polnud maamunal. Või vähemalt oli inimese mõju teistsugune.
Loomulikult ei tõesta see graafik midagi. Samas tuleb aga olla eriti tähelepanelik. Ärimehed, kes kliimamuutusega rahvast hirmutavad, on "rohelistele" üllatavalt põhjaliku ajuloputuse teinud, et ise suuremaid kasumeid saada.
Palju suuremaks probleemiks kui kliimamuutus, on inimühiskonnale keskkonna reostus. Me vajame puhast joogivett, söömiskõlblikku toitu ja õhku hingamiseks. Kliimamuutus siin suurt rolli ei mängi. Teine suur probleem on haigused. Neid tuleb vältida.
Samas - inimkond sureb nii kui nii varsti välja oma totruste pärast. Kliimamuutusel pole siin jälle mingit rolli. Puhtal veel ja haigustel aga küll.
10.12.10
Nobeli rahupreemia tuleb ära lõpetada
Idee võis olla oli hea. Viimaste aastate rakendus aga kehva. Möödunud aastal anti preemia avansiks veel tegemata tegude eest. Tänavu tekitati suur rahvusvaheline tüli. Inimene, kellele preemia määrati, oli ehk õige, aga siiski läks palju lörri. Rahu asemel saavutati tüli. Neli aastat tagasi anti preemia huu-haa mehele ehk Al Gorele, kes seda kohe mitte väärt polnud. Varemgi on preemiat jagatud tüüpidele nö. rahukokkulepete eest, aga hiljem selgus, et rahu ikka ei tulnud.
Nobeli kunagise pruta lõi üle matemaatik. Seega matemaatikud Nobeli preemiat ei saa kui just mitte füüsika ja majandusteaduse sildi all. Soomlaste Milleniumi preemia on pisut mõistlikum. Viimased neli sõelale jäänud kandidaati avalikustatakse enne preemia andmist. Kandidaadid kõik on õigupoolest seda väärt. Aga vaid üks saab selle. Omaette tõstab preemia väärtust ka selle jagamine üle aasta. Tiheminigi võiks anda, sest seda väärt tegelasi on palju.
Nobeli rahupreemia välja andmine tuleks aga kohe ära lõpetada! See tekitab vaid tüli ja segadust!
Kui vaadata Norra Nobelkomitee koosseisu, siis võib olla üsna kindel, et järgmisel aastal saab preemia naine.
Et mitte kriitika alla sattuda, siis otsuste tegemise käik, kandidaadid, nimekirjad ja hääletamine peetakse saladuses 50 aastat preemia määramisest. Selleks ajaks on kõik otsustajad surnud ja nende lapselapsed samuti.
Nobeli kunagise pruta lõi üle matemaatik. Seega matemaatikud Nobeli preemiat ei saa kui just mitte füüsika ja majandusteaduse sildi all. Soomlaste Milleniumi preemia on pisut mõistlikum. Viimased neli sõelale jäänud kandidaati avalikustatakse enne preemia andmist. Kandidaadid kõik on õigupoolest seda väärt. Aga vaid üks saab selle. Omaette tõstab preemia väärtust ka selle jagamine üle aasta. Tiheminigi võiks anda, sest seda väärt tegelasi on palju.
Nobeli rahupreemia välja andmine tuleks aga kohe ära lõpetada! See tekitab vaid tüli ja segadust!
Kui vaadata Norra Nobelkomitee koosseisu, siis võib olla üsna kindel, et järgmisel aastal saab preemia naine.
Et mitte kriitika alla sattuda, siis otsuste tegemise käik, kandidaadid, nimekirjad ja hääletamine peetakse saladuses 50 aastat preemia määramisest. Selleks ajaks on kõik otsustajad surnud ja nende lapselapsed samuti.
9.12.10
Maailma naba - see olen mina!
Nii arvavad mitmed ametnikud ja tegelased, kes proovivad end ajalukku viia sellega, et kõik varasem ajalugu hävitatakse. Külanõukogude arhiivid kas põletatakse või veetakse prügimäele. Sedasi jääks nagu alles vaid hetkel mingil segasel moel juhtivatele kohtadele kerkinud tõusikud. Kui varasemat ajalugu pole, siis vaid nemad on A ja O. Sedasi aga hävitatakse meie ajalugu, mille vastu tunnevad huvi tulevad põlvkonnad. Sedasi hävitatakse ka varasemad patud ja sahkerdamised.
Seadus aga seda ei keela. Kodu-uurijad, ajaloolased ning kohalikud muuseumid oleks aga sellest materjalist vähemalt osaliselt huvitatud. Paneks ritta kas või kolhoosi esimehed, külanõukogude esimehed, partorgid. Hiljem on huvitav teada nagu praegu on huvitav lugeda paarsada aastat tagasi elanud mõisnikest.
Seadus aga seda ei keela. Kodu-uurijad, ajaloolased ning kohalikud muuseumid oleks aga sellest materjalist vähemalt osaliselt huvitatud. Paneks ritta kas või kolhoosi esimehed, külanõukogude esimehed, partorgid. Hiljem on huvitav teada nagu praegu on huvitav lugeda paarsada aastat tagasi elanud mõisnikest.
7.12.10
Pealetükkivad idamaade kaupmehed käivad närvidele
Käisin Istanbulis. Olen Türgis ja mõnes teises sarnases riigis käinud ka varem. Siiski sai nüüd üks piir täis.
Tänavatel kõndides püüavad kaupmehed ja restoraniomanikud igale turistile midagi pähe määrida. Tundub, et olin väga näljase näoga ja tahtsin hirmsasti süüa. Igast restoranist prooviti pea vägisi enda juurde sööma saada. Rekord oli see, et kolme restorani töötajad tormasid korraga üksteise võidu mind ja minu kaaslasi sööma meelitama (käsutama). Hing sai täis, saatsin nad pikalt ja jalutasin ära. Sõime tagasihoidlikus restoranis, kus hinnad olid eelnevatega võrreldes poole odavamad ja toit väga hea.
Ka see ei mõika midagi kui oled järjest viiest restoranist mööda jalutanud, kõigile nende "sissetõmbajatele" selgeks teinud, et süüa ei taha ja siiski proovivad järgmised klienti oma ubrikusse sisse suruda. Rahulikult söögikohta valida ei saa ja jalutada mööda tänavat samuti.
Sama lugu on kaupmeestega, kes arvavad, et mina soovin just tema poest midagi osta. Igal juhul teavad nood tüübid paremini kui mina, et mida ma soovin osta ja kuhu tahan raha kulutada. Türgis oli olukord veel suht rahulik. Tuneesias lubati koguni kahel korral maha lüüa, kui ei soostunud kaupmehe poodi sisse astuma. Mina soovisin lihtsalt ringi jalutada. Ostmise vajadust ega ostutuju polnud mitte üks raas.
Seetõttu sarnastesse riikidesse eriti sõita ei soovigi. Las kauplevad omaette!
Tänavatel kõndides püüavad kaupmehed ja restoraniomanikud igale turistile midagi pähe määrida. Tundub, et olin väga näljase näoga ja tahtsin hirmsasti süüa. Igast restoranist prooviti pea vägisi enda juurde sööma saada. Rekord oli see, et kolme restorani töötajad tormasid korraga üksteise võidu mind ja minu kaaslasi sööma meelitama (käsutama). Hing sai täis, saatsin nad pikalt ja jalutasin ära. Sõime tagasihoidlikus restoranis, kus hinnad olid eelnevatega võrreldes poole odavamad ja toit väga hea.
Ka see ei mõika midagi kui oled järjest viiest restoranist mööda jalutanud, kõigile nende "sissetõmbajatele" selgeks teinud, et süüa ei taha ja siiski proovivad järgmised klienti oma ubrikusse sisse suruda. Rahulikult söögikohta valida ei saa ja jalutada mööda tänavat samuti.
Sama lugu on kaupmeestega, kes arvavad, et mina soovin just tema poest midagi osta. Igal juhul teavad nood tüübid paremini kui mina, et mida ma soovin osta ja kuhu tahan raha kulutada. Türgis oli olukord veel suht rahulik. Tuneesias lubati koguni kahel korral maha lüüa, kui ei soostunud kaupmehe poodi sisse astuma. Mina soovisin lihtsalt ringi jalutada. Ostmise vajadust ega ostutuju polnud mitte üks raas.
Seetõttu sarnastesse riikidesse eriti sõita ei soovigi. Las kauplevad omaette!
6.12.10
Hotellid on pseudorohelised
Veetsin kolm viimast ööd hotellis. Pea igas hotellis on tualettruumis sildike, et hotell säästab loodust ja soovib, et seda teeks ka hotelli külalised. Seega iga päev käterätikuid ei pesta. Vaid neid pestakse, mis jäetakse põrandale.
Aga tegelikkus on erinev! Iga päev vahetatakse käterätikuid. On nad siis põrandal või konksu otsas. Hotellid võiks hakata oma lubadusi täitma või siis vähemalt koolitaks oma toateenijad välja. Siis ehk säästamegi pisut loodust!
Kogemust on sellise probleemiga juba vähemalt 10+ aastat.
Aga tegelikkus on erinev! Iga päev vahetatakse käterätikuid. On nad siis põrandal või konksu otsas. Hotellid võiks hakata oma lubadusi täitma või siis vähemalt koolitaks oma toateenijad välja. Siis ehk säästamegi pisut loodust!
Kogemust on sellise probleemiga juba vähemalt 10+ aastat.
2.12.10
Euro-kalkulaator. Kellele seda on vaja?
Loomulikult neile, kes sellest kasu saavad. Kellegi vennapoeg teenib iga kalkulaatori pealt 1 EEK ja saab poole miljoni võrra rikkamaks. Kui rublad vahetati kroonideks, said kõik vanakesed ja noorukesed rahavahetuse ning arvutustega kenasti hakkama. Ja nüüd äkki ei saa!? Ärge öelge, et olukord on erinev. Ma lihtsalt pole nii rumal.
1.12.10
Maailm on täis häid ideid!
Kõik, kes soovivad pisutki muuta maailma paremaks, peaks regulaarselt külastama keskkonda JUMO (www.jumo.com). Selle sisu täiendamiseks võib kasutada Facebooki tunnuseid. Osaleme talgutel!
Tellimine:
Postitused (Atom)